Õppida,õppida,õppida!

Kell on peaaegu 2 öösel ja juba kolmandat õhtut järjest passin mina üleval ja teen reedese presentatsiooni jaoks tööd. Oh neid ülikooli rõõme ja asjaolu,et minu pea hakkab millegi pärast alles mõikama pärast kella 9t õhtul.

Nimelt on kursus jagatud kahte gruppi ja mõlemad grupid veel alajaotatud,nii et iga teema kohta on 3 inimest. Minul vedas sellekordse tiimiga nii hästi,et üks tüdrukutest on armas aga blondu ja teisega on meil niisama selline sa-lihtsalt-pole-mulle-kunagi-meeldinud-ja-nii-on-kuigi-ei-tea-miks suhe. Lisaks sellele on meie teema "meaningful occupations" ja ma reaalselt ei leia kuskilt occupational science-ist üles,et kust see temaatika üldse arenema hakkas..Tunne on,et nad viskasid selle tööga meid lihtsalt vette,et vaadata mis masterplaaniga me pinnale ulpima jääme. Vähemalt miskit on kirja saanud,nii et päris pekki vast ei lähe. Ma isegi nagu natuke igatsen gümnaasiumiaega,kus öeldi,mida järgmiseks päevaks teha tuli,mitte ei pidanud sada raamatut ja artiklit läbi lugema,et vb leiab paar lauset. Olukorda ei tee minu jaoks paremaks fakt,et ruumis viibiv õppejõud on mu lemmik,aga kuradima kriitiline,nii et kui me oleme ikka täitsa halvasti asja teinud,siis ta ilmselt ütleb ka,et kuulge shait värk.

Olen vist jah päris õnnetu selle presentatsiooniga siin üksi kell 2 ei emm.

Neljapäevaks on teine presentatsioon ka,aga see on iisibiisi..ainult "fractures,amputation,post traumatic stress syndrome,adjusting to civilian life"..Seda saab rohkem nautida.

Neli nädalat on veel loenguid jäänud ja siis on juba praktika.

Arvestades,mis tempos asjad juba esimese 2 nädala jooksul on toimunud ning et praktika on mu erihuvi,mis tähendab,et töölt koju tulles lähen raamatukogusse lugema suurest elevusest,siis jõulude ajal suudan ma ainult lakke vahtida ja piparkooke süüa vist =)

Mmm..piparkoogid.

Olgu,ma pöördun nüüd jälle selle vahva presentatsiooni juurde. Tegelikult teema ise on huvitav..Ma/me lihtsalt ei saa aru,mida me presentatsiooni peame panema.

Kui see nädal läbi saab,siis ehk mul leidub üks vaba õhtu seinaronimiste,Punase Risti vabatahtliku töö, praktika-eelse ettevalmistuse ja ilmselgelt mu maailma parima mehe kõrvalt,nii et saan paar rida süntarist kirjutada ning loodetavasti kinnitada,et meie presentatsioon ei olnud totaalne jaburdus ja mu lemmik õppejõud ikka veel tahab minuga pärast loengut asju arutada.

Kivi kotti,eksole.