Tulime meie Itaaliasse ning jòudis ka kauaoodatud vihm siia. ùleeile sadas kuni pàrastlòunani,eile keskpàevani ning tàna on lihtsalt selline nòme eestilik hall. Nad vàidavad,et see kaua ei kesta,aga talviti on siin vàga-vàga udune. Loomulikult tundub,et elu seisab,sest pàike ei paista. Nad ei taha palju suhelda ega tegutsedagi. Praegu veel see mind ei sega,sest olen niikuinii kòik pàevad peadpidi sònastiku ning keeleòpiku vahel olnud,aga varsti vòiks kùll pàike taaskord tulla. Jahe hakkab ka - siin,nagu Uruguay's-pole keskkùtet ju.ònneks olen ma sellega juba arvestanud ning ùldse thank god (vòi òigemini YFU) uruguay kogemuse eest,sest muidu oleks mul oluliselt raskem paljusid asju mòista.
Hmm..Mis siis vahepeal on olnud? No minu tòòga seoses ei ole veel midagi uut. Homme algab kool ning lasteaed kuni 6a,nii et pisikesi peaks juurde tulema. Minu hoolealustel on kooli algus alles oktoobrist. Eile sain keskpàevaks teada,et poisse ei olegi pùhapàeva òhtuni. Ilmselgelt ei saanud ei keegi mind sellest faktist informeerida. Ma ei imestanud eriti ega saanud vàga pahaseks,sest vahetusaasta alguses oli selliseid momente rohkem,kui kùll,kus mulle lihtsalt ei mainitud midagi vàga tàhtsat,kuna eeldati,et ma muidugi tean juba.
Keeleòpingutega làheb ladusalt. Pean tòesti ùlimalt tànulik olema,et hispaania keelt oskan. Muidu oleks pàris nòme ikka. Ma olen juba ilusti sòògilauavestlustes kaasa lòònud ning nendega koos naerda saanud. Pòhiline huumor on ikka teineteise kohta ja tuleb tòdeda,et see on neil tasemel. Kui aga Flavio (see kòige toredam mees) ùhe kiilaspàise pàris kurjaks ajas,siis tòusis ta pùsti ja làks patsutas talle òlale ja nad kàtlesid àraleppimise màrgiks. Samas ei ole ma suutnud àra tunda ùhtegi laulu,mida mehed laulavad. Jah,just,mehed. Pole ùhtegi naist laulmas kuulnud,aga peaaegu kòiki mehi vàhemalt ùmisemas kùll; kusjuures mehi on rohkem kui nòrgemat sugupoolt. Muusika on suur sòber - telekast vaadatakse ùldiselt MTV-d vòi kohalikku musakanalit.
Tahtsin veel midagi kirjutada enne Milano lòiku,aga nùùd ei tule enam meelde...Hmm..Mul on pàevik ka ùlemisel korrusel..No eks ma kirjutan teine kord.
Vòin siia vahele mainida,et Kati pidi eile hommikul Abduli (ka marokk vist,neid on Itaalia ùldse palju) mingisse riigiasutusse viima,et saada lapse sùnnitunnistust (Alissa Aischa,kes sùndis 5.sept). Ta ùtles,et tegelt polnudki nii hull see Itaalia liiklus.
Aaa! Jah,nùùd tuli meelde.
Eile nàgin haigete maja ees kiirabi ning pàrast,kui Rosa minuga rààkima tuli,sain teada,et siin oli kunagi ùks mees,kellel on nùùd ajukasvaja (ta on ainult 45a...) ja ta sureb paari pàeva pàrast,aga ei tahtnud surra haiglas vaid Cascinas. Samuti abiellus ta eile meie kommuuni pisikeses kirikus oma kauaaegse elukaaslasega,et viimane saaks pensioni- jm rahad. Strangest things that happen here..
Enivei,Milano. Eile pàrast lòunasòòki ùtles Rosa,et tal làheb enne teise kommuuni sòitmist ùhest kùlast làbi,kust vòiksime Milano bussi peale minna. Niisiis otsustasime korraks pealinnastki (maakonna pealinnastki s.t) kàia. Rosa pani meid ùhes bussipeatuses siis maha,kus ùks mees aitas meid graafikust aru saada ning pakkus pitsat ja kohvi,ning 20minuti pàrast saimegi Milano- eesti keeles on Milano vòi Milaano?- bussi peale. Kati làks pileteid ostma,aga tuli vàlja,et neid mùùakse ainult ajaleheputkades vòi baaris. Niisiis esimene bussisòit linnade vahel ning esimene sòit jànkuna Itaalias. Romolost (metroo teine peatus ààrelinnade poolt) sòitsime keskjaama. Mis mind ùlinàrvi ajab siin juba,on see,et avalikke tualette tuleb tikutulega taga otsida. Ma ei leidnud mitte ùhtegi lennujaamas ega rongide keskjaamas.Ei,valetan - ùhe leidsin,aga see oli lukus.Mitte vàga meeldiv. Kui keskjaamast vàljusime nàgime kohe kahte McDonalds'it. Neid ràmpstoidusòògikohti on siin ùldse iga nurga taga. Veendunud,et Macis on wc làksime sinna. Seal oli kòige geniaalsem veepealelaskmis- ning kàtepesemissùsteem: pedaaliga,s.t ei pidanud midagi puudutama. ùlitore minu arvates. Seejàrel lonkisime kòrvaltànavates kuni jòudsime ùhele firmamàrkide (D&G,Hermès,Prada,Armani,etc) shoppingutànavale. Kuigi me ei astunud ùhtegi neist poodidest sisse,pean tòdema,et peaaegu kòigel,mida nàhtavalt pakuti,oli omapàrane disain ning ùldiselt ùber ilusad asjad. Tegelikult suutsin ma neid ainult esimeste poodides vàltel nàha,sest siis mul hakkas paha,kui nàgin neid armsaid pisikesi sildikesi,mis ùtlesid,et paar kingi maksab 1300 euri, vàike sall 400 euri, kleit 1800 euri. Kui vaatasin,kui palju inimesi neis poodides asju proovis ja ostis,làks mul lòpuks lihtsalt sùda pahaks. Kuidas nad raatsivad sellist summat sellistesse asjadesse anda? Ma mòistan,et igaùhe raha tàhendab igaùhe enda valikut,kuidas seda kulutada,aga... Mina ei suuda parata mòtlemast,kui palju inimesi vòiks aidata selline summa ning mis moel,vòi kui palju saaks reisida,nàha teisi kultuure,òppida,kuidas on ùldse vòimalik elada,avastada,mida on maailmal meie isiksusele pakkuda. Ma lihtsalt ei mòista nii pinnapealset elu,ei mahu pàhe,ei. Ostuteta ma muidugi Milanost ei lahkunud - astusime làbi ùhest international raamatupoest,kust kulutasin kogemata 50 eurot,aga tòesti see valik oli seal nii fantastiline,et ma ùtlesin pàrast 20 minutit Katile,et làhme kàhku àra enne,kui ma hulluks làhen. Hakkasin justlugema àsjaostetud Mart Vonneguti (Kurti poja) raamatut "The Eden Express",mis rààgib ajast,kus ta oli skisofreenik ja kuidas ta paranes;kirjutatud tema counterherost isa Kurt Vonneguti humoorikas iroonilises stiilis. ùlihuvitav,kuigi mul on juba 4 raamatut pooleli..Ootan juba pensionipòlve,mil mul on aega,et lugeda,lugeda,lugeda :) ! Samuti ei jòua ma àra oodata,et alustada ùhe oma lemmikkomòdiandi (On selline sòna eesti k.-s?) Woody Alleni raamatut.
Pàrast toda poetànavat jòudsime imeilusale vàljakule ning sùùes turult ostetud vàrskeid viinamarju jalutasime mòòda no-ma-ei-oska-kokku-vòta-mida Duomo esisele vàljakule. Duomo on see katedraal,mida Milanosse tulles kindlasti (!!) peab nàgema. Ega meil polnud halli aimugi,kuhu me vàlja jòuame,sest kaardi tegime lahti alles,kui koju hakkasime minema,aga see,mida me nàgime,oli kergelt òeldes jalustrabav. Ma pole eales ùhtegi nii ilusat ehitist nàinud. Kui meil on ùhel pàeval rohkem aega,làhme vaatame kòik must'id ses linnas àra ja ma teen pilti,aga Duomo on lihtsalt liiga fantastiline,et kuidagi pildile mahutada. Lihtsalt amazing,impressionante,bellissimo. Esmamulje Milanost jàigi pàris hea,kui vàlja arvata see rahakulutamise vòimalus,aga samas eks see olegi selle Itaalia linna identiteet. Rosatest Milanosse minna on ùsna odav (5 euri edasi-tagasi) ja ùsnagi mugav,kuigi see buss-metroo-metroo-buss sùsteem on tùùtu. Aga nagu ma vist eelmises sissekandes mainisin,ei tùkigi vàga fancypancy maailma hetkel ning see rahulik remote area elu on hea vòi nagu kohalikud ùtlevad: inimlikum.
Tàna/homme proovime Skype'i korda saada,sest tavatelefoniga rààkida on vàlisriikidesse keeruline,vàhemalt mulle tundus nii,jui Kati eile oma vanematega jauras.
Kùlla tulemine on ka tòrts complicated,sest vaevalt majutust saaksin pakkuda vòi isegi kui saaks,oleks see ebamugav. Eluviis on pigem kasinapoolne ning olemas vaid kòige esmatàhtsam. Jàrelikud soe vesi dussi all kàimiseks sinna alla ei kuulu,aga saab hakkama."Me saame hakkama" nagu Chalice'i laulusònadki.
Okidoki,aitab vast kùll.
Loodame,et tòòteemad paranevad peagi ja pàike tuleb nii mul kui ka teil peagi kùlla.
Serule soovin ilusat Sardiinasse jòudmist ning venna-tibule head koolialgust ja et tuleks vàhem tùùtu òppeaasta.
Kiens: laula ilusti lambi sisse.
emme: Sa vòiksid mu meilile vastata mingi aeg.
issi: NAERATA :) .
vanama: Usu vòi mitte,aga ma igatsen su ùlepàevaseid kònesid a'la "Heldi,mul on ùks jutt. àra seal igaks juhuks mustanahalisi vaata,nad vòivad pahaseks saada." (Ta ei loe seda,aga meil on telepaatia. Ma loodan.)
mammi: Tahaks riisiga tàidetud kapsarulle màrtsis.
Aveli: Kas mu pisike Nikita igatseb hirmasti vòi sai juba aru milline paha hùlgaja ta emps on?
Karolinele ja Marit Abja-Paluojale soovin edukat kooliaasta jàtku :) .
Minikàmps vòiks mulle ikka vahest meilida,mis Tartus uus,sest ma kahtlen sùgavalt,et Mart vt seda teha viitsivad. (helditeesalu@hotmail.com endiselt).
YFU: Ma ikka mòtlen siin tihti "It's not bad,it's just different" . Aitab palju,aitàh ikka veel.
Olge ròòmsad! Eestit ma ei igatse,teid kallusid ikka tegelt kùll.
Kalli!
Helts
8 kommentaari:
Musikalli!...Muidugi Nikita mõtleb Su peale. Tunneb Su asjad endiselt ära ning nuusib neid silmis äratundmisrõõm... Aegajalt paitab oma karvase küljega Su trummi, ju ikka meenud Sina..Aga muidu läheb tal hästi, põõnab aga mul voodis (mis on väga hea, sest hommikuti mul läheb nii kiireks, et voodit korralikult ära ei jõua ikka teha- nüüd on vähemalt põhjendus- Nikita magab, ei taha segada :). Ja Mammi poolt- kapsarulle tuleb ja nii palju kui soovid.
Vanaemaga olen mina korduvalt vestelnud, helistab ka täna ,et küsida üle Su täpset aadressi ning ka sealset telefoninumbrit :) On siis loota ka igatsetut kõne.
Seniks kallid....
aga MINA?
Sina saad niisama ka niikuinii suurepàraselt hakkama,Liiri :) .
i<3u2
Hehee :D Vahel mõtlen ise ka, et jubevinge oleks (endal ning ka kõigil teistel) kunagi aastate pärast oma memuaare lugeda, aga ilmselgelt ei suuda miski sellegipoolest kirjutama panna - tead ju küll mind :D
Veel üks asi - kasuta edaspidi natuke rohkem lõike ja reavahesid - mul mitte-kõige-tervema-ja-värskema peaga oli vahepeal üle keskmise keeruline lugeda :D
Aga üldiselt soovin parimat, tead ju küll :) Muahh - näeme veel!
heihei, ära muretse, ma kindlasti kirjutan sulle mõnipäev lähipäevil ja kannan ette, mis tartus toimub (vähemalt nii palju, kui mina tean, sest ma küll tahan ajakirjanikuks saada, aga sellest hoolimata ei oma ma ülevaadet kõigest, mis tartus toimub :P).
ole siis ikka sama vapper edasi ja hoian pöialt, et sul need tööasjad ka laabuksid :)
Postita kommentaar