teisipäev, 13. september 2011

Kerget kätš appi oleks ju vaja küll..

Aga tsjau siis. Pole vist ammu kirjutanud.
Põhimõtteliselt praegu ei viitsi ka kirjutada,aga kurb tunne algab seda "last post date"-i vaadates juba :)
Kevad lõppes järjekordse praktikaga,mis kestis 2 kuud ja polnudki nii ebahuvitav,kui ma esialgu kartsin. Siis tuli natuke loenguid juunis otsa, Roberti lõpetamine juulis ning oligi Eesti aeg.
Eestist tulin tagasi 6ndal. Seda muide hoopis teistsuguse tundega,kui ma mõnes mõttes lootsin.. Nimelt lootsin,et kui olen Eestis nii mitu nädalat,siis mul hakkab natuke igav ja see meeletu Eesti võlu ja kõik jahtub maha,mis tähendaks,et ma ei igatseks enam nii hullumeelselt. Õnneks või kahjuks läks hoopis vastupidi ning nüüd on nagu igatsus palju suurem. Asi on vist isegi raskem,sest ma ei saa tagasi tulla enne jaanipäeva aega. Noh jah...

Tagasi tulles ootas mind ees uus maja ja väike šokk,kui ma nägin,kui väike on mu tuba ning eriti kui vähe on mul kohti,kuhu oma asju mahutada. Tulemus on see,et ma võtsin julmalt ühises hoiupaigas ühe meeletu riiuli ja arvatavasti võtan veel teise ka. On siiski ebareaalne,et kogu mu elu peaks ühte riidekappi ära mahtuma. Jep, täts rait, isegi laual pole mingeid sahtleid ja voodi on täislaks,nii et mingit vaba ruumi. Lisaks sellele on vannitoas ja köögis väga vaja seinu värvida,sest need eelmised rentnikud pole eriti küll viitsinud ever koristada. Lisaks sellele on meil vannitoas lihtsalt kaks auku seinas. Ilmselgelt see maja ei olnud sellises seisus,kui me seda jaanuaris vaatamas käisime. Kui üks mu majakaaslane rendifirmas küsis,et kas te maja üle vaatasite enne,kui uued rentnikud sisse lasite,siis nende vastus oli,et nemad vaatavad maja üle pärast (!!) uute rentnike sisse kolimist ja siis remondivad. Eriti loogiline???!

Neljapäeva õhtul tulin lõunasse Robertile külla ja veetsin paar väga laiska päeva. Pühapäeval (11.09) jooksin Hyde Parkis Adidas Women's Challenge-il,mis oli üks äärmisel tore üritus. Nii palju toetatud heategevusorganisatsioone ja jooksjaid (arvatakse,et umbes 15 000-17 000 naist).
Homme veedame ka päeva Londonis. Külastame Harrodsit,kus ma pole kusjuures kunagi käinud,nii et ma tahan näha vats te fass öbaut. Robert lubas mu mingisse kuulsasse meeletusse mänguasjapoodi ka viia. Samuti on plaan lõunatada Vapianos,mille üle on mul eriti hea meel :)

Reedel lähen tagasi Norwichi ning lõpetan oma asjade lahtipakkimise ja koristamise. Siis on veel jäänud nädal,et kolmandaks õppeaastaks valmistuda ja 26ndal algabki kool. Ilmselgelt kõige tähtsam päev on 1.oktoober ka :)

Vot. Enihau üritan rohkem blogida nüüd, ntks kord nädalas.

ps. Kui keegi soovib mu uut aadressi, palun kirjutada meilile või feissbukki või helistada sellele välismaa numbril.

Havai, kirjutamiseni!