Kell on 8:07 ja ma istun arvuti taga,et òelda teile: LUMIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII :)) ! Jeiiii! Seda on vàhe,kuid òues on kòik ikkagi valge!
ònnelik
esmaspäev, 24. november 2008
esmaspäev, 17. november 2008
reis, il viaggio
Heips,hops,lugejad :) !
Ma vòtan end lòpuks kokku ja kirjutan siia veits,kuigi ùhe òhtuga vast ùhele poole ei saa ja piltide lisamisega album.ee'sse on ka vàiksed komplikatsioonid,sest meie arvutisse ei saa nùùd enam midagi downloadida ja samas ei vòta see ka minu màlupulka vastu,nii et pean poiste arvutit kasutama,aga too on debiilselt aeglane,sest ilmselgelt vaatavad poisid seal vahest porni.
Ok,asja juurde.
Esimesel novembril àrkasin siis kenasti 6.15 ùles,et end valmis seada ja 7.35 bussiga Milanosse sòita. Mille peale ma aga tulin alles,kui kell oli 7.25 ja ma bussipeatuses ùksinda seisin (tavaliselt on seal teisigi,sest Itaalias kàivad lapsed ka laupàeval koolis),oli see,et esimene nov on pùha ja voilà,busse ju ei kàigi. Mulle pakkus see natuke nalja kùll,sest Rosates on alati tàielik kammajaa transpordisùsteemiga. Niisiis ma otsustasin Gaggianosse kòndida,kuigi ega see mòte mulle vàga ei meeldinud,sest òues tibutas ning Gaggianosse pole mingit kònniteed,nii et ma oleks autotee ààres kòndima,mis pole just kòige turvalisem. Kòmpisin linna ààrde ja sealses bussipeatuses oli kaks tùdrukut. Kùsisin,tolle kàest,kes paistis adekvaatsem,et mis kell jàrgmine buss Milanosse làheb. Ta vastas,et kell 8. Ootasime siis veel veits ja ma kùsisin,et kas ta on ikka kindel,sest 7.35ne buss ei tulnud. Tol hetkel hakkas tema ka kahtlema ning lòpuks helistas oma vennale,et too peab ta tòòle viima,sest muud vòimalust lihtsalt pole. Ilmselgelt kutsus Nella (tùdruku nimi,nagu hiljem vàlja tuli) mind temaga kaasa,et ma ilusti ikkagi rongile jòuaksin. Ja kusjuures ma jòudsin tàitsa vabalt,10minutilise varuga. "Algus on juba hea"...
Esimene peatus oli Parmas,mis on ùks ùsna pisike linn (ca 180 000 elanikku),tuntud oma arhitektuuri poolest. No ma ùtleks,et see oli kena linnake,rahulik,aga vòib vahele jàtta.
Samal pàeval sòitsin edasi Bolognasse,mis on Emilia Romagna maakonna pealinn. Mulle meeldis! See oli òhtuses tulede sàras nii òdus ja soe kuidagi.
Pùhapàeval sòitsin (rongiga,nagu kogu reisi vàltel) Tosacana pealinna Firenzesse. Jòudsin sinna vara,nii et lugesin tunnikese pargis raamatut,et aega parajaks teha ja kotid hosteli visata.
Firenze puhul on ilmselt pòhiliseks hàirivaks faktoriks turistid,keda on PALJU. Muidu on linn tòesti ilus ja pettumust ei valmistanud. Katedraal on vòimas (kuigi nagu Milanoski - vàljas ilusam) ja jòeààr romantiline. Nàgin seal ùhte kihvti turvasùsteemivòimalust ka ;D . Oli ùks lambipood ja beez labrador - okei,see on kirjapildis nii kahtlane - kenasti ukse eest ja "naeratas" igale ùhele,kes làks vaateaknale nats liiga làhedale.
Teisel pàeval làksin Uffizi juurde jàrjekorda,sest "Ma pean seal ikka àra kàima,sest see on tunnustatud,kui Itaalia ùks kòige rikkamaid muuseume". No ma ei tea,ei ùtleks,et see mind jalust rabas. Pidin 50minutit jàrjekorras seisma ja vaatama,kuidas japsidest poistekamp poseeris ja tàiesti totakaid fotosid tegi. Kuigi njees,oli hea nàha Botticelli maali "Primavera",mis on jalustrabav. "Veenuse sùnd" ei ole reaalsuses niiii ilus,aga muljetavaldav siiski.
Firenzes tundsin end juba natuke ùksildasena ja mind tàitsa hàmmastas,et olen kommuunis 2 kuud elanud ju ainult,aga juba on imelik ùksi olla mitu pàeva,sest kui siin olen,siis on pmst vòimatu olla kaks tundi jàrjest ilma,et kellegagi rààgiks vòi nii. Eks sel on omad plussid-miinused: itaalia keelt saan kòvasti praktiseerida,aga samas laupàevaks-pùhapàevaks ostsime Kathiga kòrvatropid,sest kui Guido otsustab hommikul kell 7.30 kòva hààlega laulma hakata ning saabub Marjutsa,kes lòugab,et poisid ei pese oma magamistoa pòrandad piisavalt kiiresti vòi sòòvad liiga aeglaselt,siis noooh,olgem ausad,tuleb tahtmine teatud asju nende inimestega teha..
Esmaspàeva òhtul(3.nov),enivei,asusin Pisa poole teele. Rongis oli selline "vahva" intsident,et ùks tùùp,kellel oli pooled esihammastest (tagumisi ma ju ei nàe) puudu ning nàgi ùldse ùsna ràbal vàlja,hakkas mingit idiootset rassismiteemat ajama,nii et mustanahaline làks ka lòpuks àksi tàis,ja nad kaklesid veits. ùtlen veits,sest nende jauramist kuulasid ka minu kòrval-vastas istuvad hispaania tùùbid,kes hàmmastavalt kàhku pùsti kargasid ja kukkesid lahutama làksid. Pàrast kutsuti politsei,rong oli muidugi ajagraafikust juba korralikult maas,aga pòhipùànt on see,et nigga veeti rongi vàlja ja ràbajobu vòis rahulikult edasi reisida. Milline ùllatus ka tànapàeval..
Pisa hotell on nuntsik - mereteemaline ja seal oli paljus silte a'la "Iga pàev saadavad hotellid tonnide kaupa ràtikuid pessu,mis tegelikult pesemist ei vaja,ja seega reostavad hoopis loodust.Hoidke loodust ning seetòttu àrge palun visake ràtikuid maha,kui need ei vaja vahetamist" , my approval obviously. Pisas terve pàev sadas ja oli ùldse tàiesti (issi,àra loe jàrgnevat sòna) pask ilm. Aga mulle Pisa meeldis ikkagi. See oli vàike,omapàrane ning Piazza dei Miracoli,kus on ùks ilusaimatest kirikutest,mida nàinud olen,ja muidugi kuulus viltune torn,on linna uhkus ja seda òigusega.
Làbimàrjana jòudsin teisipàeval Sienasse. Siena on tuntud kui pisike Firenze,aga,thank god,see pole nii! Meeldis,meeldis,meeldis. Jeap,kindlasti ùks mu kahest suurest lemmikust! Vàljak,mis on lehvikukujuline (Piazza di Campo),omapàrane ja ilus kirik,mis ei tekita sinus tunnet,et olen maailma kòige tàhtsusetum osa,kitsad tànavad,tòusud-langused,imelised vaated Toscana kùngastele,vanad & vàsinud,kuid armsad majad,vàhe turiste and so on. Pàike ka paistis ning taevas oli erksinine.Piltidest saab vast veitsa selgema ùlevaate.
Sienas muidugi on paar asja,mis mulle absoluutselt ei meeldi ka.Nàiteks on linnplaan kòige katastroofilisem,mida nàinud olen - tànavad algavad tàiesti suvalisest kohast ja kui sa mòtled,et làhen ùmber selle nurga ja siis ùletan tànava (serbasid vòib tikutulega taga otsida ja seda ka x kohtadest),siis ou no,nurga taga polegi enam tànavat, finito ja vsjo ja asjad. Nii et hotelli jòudmine oli tàielik seiklus! Vàljaspool vanalinna tànavasilte ikka ei kasutaks ju.
Jàrgmiseks sihtkohaks oli Arezzo,millest sai mu lemmik. Ahh,ma tegelt ei tea,kumb mulle rohkem meeldis..kas Siena vòi Arezzo,aga need mòlemad olid fantastilised. Sinna sòit rongiga oli ka omamoodi elamus,et esimene rong tundus olevat hoopis buss,sest ma kuulsin,kuidas vajutati sidurit ja vahetati kàike ning see oli ùLIaeglane..Arezzo hotell muidugi tàielik urgas,aga ònneks kàmpasin nii palju seal ringi,et ei veetnud eriti palju aega toas.Kòige hullem on minu jaoks see,kui koht,kus sa magad,nàib puhas,aga ei tundu.
Pmst muidu on Arezzo Sienaga ùsna sarnane,aga seal pole ùldse turiste,see on pisem ja seal on vàga palju kunstnikke,nii et ma tàiesti juhuslikult sattusin kolmele tasuta skulptuuri- ning ùhele maalinàitusele. Viimane oli absurdselt Navitrollalik. Njees,minge sinna,kui Toscanasse satute.
Arezzost Perugiasse, Umbria pealinna. Umbria pole nii turismimagnet kui Toscana,mis on endale kòva nime teinud,aga itaallased hindavad seda suht-koht samavààriliselt.Kuid! Holy shit,kui kùlm seal oli! Mamma mia!!! Eee,mamma tua.
Ma pole enam kùlmaga harjunud vòi ma ei mòista,mis vàrk on,aga mul olid jalad pikad pùksid,seljas kampsun ja talvejope,aga ikkagi lòdisesin veits.
No Perugia on kergelt màetipus ka. Esialgu mòtlesin,et hoian raha kokku,kònnin vanalinna,ei hakka minimetrood kasutama,aga kui ma nats olin kòndinud,siis mòistsin,et see mòte oli pàris loll. Minimetroo oli suts hirmutav ka - ameerikaraudteelik,vaatad alla,nàed ainult udu.
Muidu Perugia omapàrane,mis on linna puhul tàhtis,ja seal oli ropult palju noori,mis on loogiline,sest see Umbria linn ontuntud,kui ùks Itaalia ùlikoolilinnu (Bologna ka muide). Elu kees ja nats oli hea Tartu nostalgia..mis muide tabab mind ùha enam...
Perugiaga seoses tervitan Otti,sest ta tuli mulle meelde,kui nàgin galeriid "Ottoman Arts" :) .
Perugiast lahkusin reedel Aadria mere ààrde,teise Emilia Romagna poolde,Riminisse,mis on kuurort. Reedeòhtune melu oli kùll,aga muidu mulle Rimini ei meeldinud. Vanalinn oli suht olematu,rand kole ja linnake ùldkokkuvòtes tundus igav. Mind hàmmastas just ranna nòmedus - terve rannaààr on erinevate hotellide vahel jagatud ja seega ààristavad liiva-merepiiri plekkmisiganesasjad (loe: kole jne). Vàhemalt sain mere ààres olla! Kuidas ma merd igatsen,igatsen,igatsen!! Ilm oli ka suvine Riminis.
Laupàeval olin Ravennas,mis idee poolest peaks olema vàga sarnane Riminiga,aga ònneks not at all. Vanalinn oli ilus ja ma leidisin kuskilt nurga tagant kòige lodevama (jah,ma pole seda sòna unustanud :D ) vintage poe,kust ostsin endale sàrgi Obama karikatuuri ning tekstiga "Obama is my homeboy". Seal leidsin kòige pòrfima matkakoti samuti.
Pùhapàeva lòunal sòitsin Ferrarasse,et kohtuda kahe teise EVSi vabatahtlikuga,nendega chillida ja siis nende korterisse òòseks jààda. Tanja (Bulgaariast) ja Jana (Saksamaalt) tòòtavad organisatsioonis nimega Caritas,mis annab toitu,riideid vaestele. Ma pean tòdema,et ma ei viitsiks seda tòòd pool aastat teha. Eesmàrk on ùllas ning tegu hea,aga ma olen liiga ambitsioonikas,et 6 kuud iga pàev inimestele lihtsalt toitu taldrikule panna ja riideid selga anda. Liiga igav. Tobe,tobe vàljend,aga no kui sul on nii palju projekte,mille vahel valida,kuidas ùhiskonnale midagi anda,siis see pole just kòige àgedam ju.Vòib-olla ma tahan liiga palju,who knows.
Enivei sellest Ferrara osast sai kòva seiklus. Ma kirjutan kàhku àra,et Ferrara sai ka ùheks mu lemmikuks,sest see oli lihtsalt chill ja nunts oma pisikeste tànavate,ainulaadsete majade ja kireva seltskonnaga.
Aga nùùd lause juurde "...kòva seiklus". Esiteks viisid piffid mind aperatiivi vòtma ùhte baari. No,teate,see oli kòige halenaljakam kogemus,mis mul siin riigis olnud on. Kell oli 18.30, baaris vàlkusid tuled,tiirlesid diskokuulid,tràna oli pòhjas,dj mòirgas,inimesed jòid igast kokteile ja sòid tasuta snàkke,mis pmst olid pizza tùkid vòi muu taoline sai. Muul juhul ehk oleks veel aktsepteeritav,aga see kellaaeg lòi mind tummaks. Ega ma end eriti vabalt ka ei tundud,sest mul olid lihtsad kàmpamisriided seljas (10pàevaks seljakotti ei topi just mingit klubiriietust) ja chikkid oli kòik ùliùleslòòdud ja mimmid,poisid geeliga tukk ùles ja làks.
Pàrast aperativosid làksime "koju" tagasi,kus ma sain osaleda ilmselt kòige frustrueerivamas diskussioonis ever -muidugi Dino ùtles hetk tagasi,et Hitler on lahe,nii et ma ei teagi enam. Pmst see algas nii,et me rààkisime Janaga midagi Aafrikast ja kuidas me tulevikus aidata saaks and so on,kui Tanja vannitoast tulles kùsis,et mis teema on. Sealt làks asi edasi kuni jòudsime momendini,kus ta hakkas mu sònade tàhendust ùmber pòòrama (ntks ùtlesin,et mulle vb ainult tundub,aga USA teeb Musta Mandri jaoks rohkem,kui kogu Euroopa,millest Tanja "jàreldas",et ma tunnen end sùùdlaslikult,sest olen eurooplane). Tipphetk oli siis,kui ta naeris mulle nàkku ja kùsis mònitavalt: "Emm,kas sinu arvates on aafriklased òelnud midagi,et neile ei meeldi sellises situatsioonis elada?" . MA EI TEE NALJA - need olid tàpselt tema sònad (vòi siis òigemini "Well..Have the africans complained about their living situation?" ). Palun seletage mulle,kuidas ma oleksin vòinud hingata sekund hiljem,sest ma lihtsalt ei suutnud. Ma pole ikka vàga (!!) kaua aega - loe: vb mitte kunagi - nii pahviks lòòdud olnud.
Kui Tanja magama làks,vestlesime veel Janaga natuke. Jàrgmiselt pàeval ta meiega IBO (minu koordineeriv organisatsioon Itaalias) kontorisse ei tulnud (luckily, I guess) . Jalutasime Ferraras peaaegu kella 13ni ja siis làksime mu matkakoti jàrele,et ma saaks rongile minna ja lòpuks koju sòita,mida ma,suureks ùllatuseks,ootasin ! Aga,no tsau,ma olin arvanud,et rongid streigivad ainult Ravennas,aga jess,hoopis ùleriigiline. See tàhendas,et ma ei saanudki esmaspàeval koju sòita :D . Arvestades,et vàhemalt Tanja otsustas vabandada,et minuga ebaviisakalt kònelenud oli (pòòrake tàhelepanu,et ta endiselt arvab nii nagu jahm..),siis vb oli see okei.
Kommuuni jòudsin teisipàeva pàrastlòunal. Mul oli hea meel tagasi olla! Kòik,keda nàgin jàrgneva kahe pàeva jooksul,naeratasid entusiastlikult,et ma ikka tagasi tulin (mòned neist ei suuda uskuda,et ikka veel siin olen,arvestades,et projekt on ùsna teistsugune,kui olin lootnud) ja kiitsid,kui kena jume ma màgedes kòndimisest olin saanud :) . Poisid tulid usinasti rààkima,sest nad tahtsid KòIK mulle ùksikasjalikult kirjeldada,mis nende pàevade jooksul juhtunud oli. Seda ma juba teadsin,et Afifi oli Abdo kòri peaaegu làbi lòiganud,kui ta hoopis Abduli rùndas,aga ilmselgelt oli vaja mulle demonstreerida pilte jne. Mu kallid vanemad ja vanavanemad jne,palun àrge kartke minu pàrast. See oli pigem tùùpiline egiptlaste-marrokiinlaste/marokolaste (no sorri,aga kuidas nimetatakse Marokkost pàrit inimesi?) vaheline tùli. Nad koguaeg sòimavad teineteist,sest mingi rahvusekùsimus on ùlioluline. Ma ei aktsepteeri seda,aga pole ka midagi vàga teha.
Nende pooleteise nàdala jooksul on ka vàga palju juhtunud. Kathi olin reedel nàost nii valge nagu seinad siin ja veetsid enamuse oma nàdalavahetusestki vannitoas tualettpotti kallistades. Hetkel ringleb siin mingi viirus ja minulgi on 3 pàeva tugev iiveldus olnud ning ùkski toit ei pùsi ùle tunni aja sees.
Laupàeval ostsin endale jooksmiseks uue varustuse,sest ilm hakkas kùlmaks minema. Selle pooleteise nàdalaga on ilm tohutult muutunud. Kui ma sain varem nii mònelgi pàeval vabalt òhukeste pùkste/seeliku ja kampsuniga òues olla,siis nùùd ma tòmban oma villase voodriga saapad jalga ja màejopeta ma vàlja ei làhe. Tegelt mulle ju meeldib karge kùlm. Mu Uruguay host-isagi alati ùtles,et olen tema Jàànaine,aga teate,see on pàris karm,kui hommikul toas suust auru vàlja tuleb. I am not kidding, unfortunately. Magan kolme teki,puuvillaste pikkasààre/-varukatega pidzaama ja kampsuni,mùtsiga,kuid mul on ikka jahe. Hommikuti jookseme vanni- ja magamistoa vahet.Oma lààtsetopsi panen òòseks padja alla,sest muidu on hommikuks vedelik liiga kùlm. Kui Rosale sellest situatsioonist mainisin,vastas ta: "Jajaa,ega jahedas ongi tervislikum magada!" Okeiiiiiiiiiiiiiii...Pealegi nad ju kùtavad! 3 kuradima tundi, kella 17st 20ni! Aga paluks mòelda loogiliselt,KUI SUUR on Casa Padronale,et seinad on òhukesest kivist ja aknad lasevad làbi, pluss radiaatorid on vanad. Ma saaks ehk aru,kui kùsimus oleks rahas,aga tegelt ei ole! Nad ostavad nii palju asju,mis pole hàdavajalikud,aga kùtmisega ikkagi koonerdavad. See ajab lihtsalt nàrvi.
Hmm..Ayoubi teema. Noh,let's say,it's complicated. Kui ta pùhapàeval viimaks Brunedost tagasi jòudis ja ma kaugel tema selga nàgin,hààlt kuulsin,siis pòòrasin kannapealt(ùks sòna?) ùmber ja làksin kabuhirmus Kathi juurde. Tema jaoks on see muidugi jube naljakas,aga kui mina naeran tema ja Jacopo flirtimist ning ninnunànnutamist,siis ta ainult vastab "Ma,daiiii!" ("No kuule!"). Varsti ma ilmselgelt ikkagi kohtusin temaga ja ta kàitumine tol òhtul ning jàrgneval pàeval oli mulle mònes mòttes meelt mòòda,kuid mònes mòttes muutis mind ka kurvaks. Ta pmst vàltis mind..Samas ma olin oodanud,et ta tagasi tuleks,sest temaga saab lihtsalt nii palju nalja ja temaga saab rààkida,sest ta pole ignorantne nagu kòik nn hoolealused.
Mida aeg edasi,seda anm ma mòistsin,et asjad pole tegelt muutunud ja eile ta tàitsa nii muuseas lausus,kui olime hetkeks màngusaali kahekesi jàànud: "No sorri,ma ei saa sinna ju midagi teha,kui ma olen sinusse nii hullult armunud ja tahan sinuga koos olla." Midaasja ma vastan?
Yeap,nii et elu on siin huvitav ja mida enam ma inimestega rààkida saan,sest rohkem vaikseid intriige avastan. See on..hhmm..huvitav :D .
Sel nv-l tòòtan ja jàrgmisel plaanime Kathi Comosse sòita,sest natuke Itaalia kuulsaid jàrvi vaadata jne. Pankrott on muidugi pàrast pikka reisi tàielik,nii et ma ei tea,mis saab :D .
Endiselt on mul hea meel oma mailbox avada ja leida mòni naljaka pealkirjaga kiri mònelt kallilt vòi lugeda mònd kàsitsi kirjutatud kirja pàrast lòunaeinet. Nad muide paanitsevad siin,et ma olen liiga palju kaalus alla vòtnud,aga nii on,et Eestis olen ùlinàrvis,kuid siin ma ei taha nii palju sùùa ja ma ei suudagi nii palju sùùa,kui nemad. Rààgin sellest mòni teine kord,sest pean nùùd sòòma minema :D haha. Tàna on mu lemmik! Seenerisotto! Te ei kujuta ette ka,kui hàsti Stella seda teeb.
Ootan teistki uudiseid! kalli,kalli
Liiri: Lugesin K.Hosseini teise teose "A Thousand Splendid Suns" làbi. Jeap,oli hea ja meeldis,aga miskipàrast meeldis mulle raamatus "The Kite Runner" poistest palju rohkem lugeda. Muah!
Ma vòtan end lòpuks kokku ja kirjutan siia veits,kuigi ùhe òhtuga vast ùhele poole ei saa ja piltide lisamisega album.ee'sse on ka vàiksed komplikatsioonid,sest meie arvutisse ei saa nùùd enam midagi downloadida ja samas ei vòta see ka minu màlupulka vastu,nii et pean poiste arvutit kasutama,aga too on debiilselt aeglane,sest ilmselgelt vaatavad poisid seal vahest porni.
Ok,asja juurde.
Esimesel novembril àrkasin siis kenasti 6.15 ùles,et end valmis seada ja 7.35 bussiga Milanosse sòita. Mille peale ma aga tulin alles,kui kell oli 7.25 ja ma bussipeatuses ùksinda seisin (tavaliselt on seal teisigi,sest Itaalias kàivad lapsed ka laupàeval koolis),oli see,et esimene nov on pùha ja voilà,busse ju ei kàigi. Mulle pakkus see natuke nalja kùll,sest Rosates on alati tàielik kammajaa transpordisùsteemiga. Niisiis ma otsustasin Gaggianosse kòndida,kuigi ega see mòte mulle vàga ei meeldinud,sest òues tibutas ning Gaggianosse pole mingit kònniteed,nii et ma oleks autotee ààres kòndima,mis pole just kòige turvalisem. Kòmpisin linna ààrde ja sealses bussipeatuses oli kaks tùdrukut. Kùsisin,tolle kàest,kes paistis adekvaatsem,et mis kell jàrgmine buss Milanosse làheb. Ta vastas,et kell 8. Ootasime siis veel veits ja ma kùsisin,et kas ta on ikka kindel,sest 7.35ne buss ei tulnud. Tol hetkel hakkas tema ka kahtlema ning lòpuks helistas oma vennale,et too peab ta tòòle viima,sest muud vòimalust lihtsalt pole. Ilmselgelt kutsus Nella (tùdruku nimi,nagu hiljem vàlja tuli) mind temaga kaasa,et ma ilusti ikkagi rongile jòuaksin. Ja kusjuures ma jòudsin tàitsa vabalt,10minutilise varuga. "Algus on juba hea"...
Esimene peatus oli Parmas,mis on ùks ùsna pisike linn (ca 180 000 elanikku),tuntud oma arhitektuuri poolest. No ma ùtleks,et see oli kena linnake,rahulik,aga vòib vahele jàtta.
Samal pàeval sòitsin edasi Bolognasse,mis on Emilia Romagna maakonna pealinn. Mulle meeldis! See oli òhtuses tulede sàras nii òdus ja soe kuidagi.
Pùhapàeval sòitsin (rongiga,nagu kogu reisi vàltel) Tosacana pealinna Firenzesse. Jòudsin sinna vara,nii et lugesin tunnikese pargis raamatut,et aega parajaks teha ja kotid hosteli visata.
Firenze puhul on ilmselt pòhiliseks hàirivaks faktoriks turistid,keda on PALJU. Muidu on linn tòesti ilus ja pettumust ei valmistanud. Katedraal on vòimas (kuigi nagu Milanoski - vàljas ilusam) ja jòeààr romantiline. Nàgin seal ùhte kihvti turvasùsteemivòimalust ka ;D . Oli ùks lambipood ja beez labrador - okei,see on kirjapildis nii kahtlane - kenasti ukse eest ja "naeratas" igale ùhele,kes làks vaateaknale nats liiga làhedale.
Teisel pàeval làksin Uffizi juurde jàrjekorda,sest "Ma pean seal ikka àra kàima,sest see on tunnustatud,kui Itaalia ùks kòige rikkamaid muuseume". No ma ei tea,ei ùtleks,et see mind jalust rabas. Pidin 50minutit jàrjekorras seisma ja vaatama,kuidas japsidest poistekamp poseeris ja tàiesti totakaid fotosid tegi. Kuigi njees,oli hea nàha Botticelli maali "Primavera",mis on jalustrabav. "Veenuse sùnd" ei ole reaalsuses niiii ilus,aga muljetavaldav siiski.
Firenzes tundsin end juba natuke ùksildasena ja mind tàitsa hàmmastas,et olen kommuunis 2 kuud elanud ju ainult,aga juba on imelik ùksi olla mitu pàeva,sest kui siin olen,siis on pmst vòimatu olla kaks tundi jàrjest ilma,et kellegagi rààgiks vòi nii. Eks sel on omad plussid-miinused: itaalia keelt saan kòvasti praktiseerida,aga samas laupàevaks-pùhapàevaks ostsime Kathiga kòrvatropid,sest kui Guido otsustab hommikul kell 7.30 kòva hààlega laulma hakata ning saabub Marjutsa,kes lòugab,et poisid ei pese oma magamistoa pòrandad piisavalt kiiresti vòi sòòvad liiga aeglaselt,siis noooh,olgem ausad,tuleb tahtmine teatud asju nende inimestega teha..
Esmaspàeva òhtul(3.nov),enivei,asusin Pisa poole teele. Rongis oli selline "vahva" intsident,et ùks tùùp,kellel oli pooled esihammastest (tagumisi ma ju ei nàe) puudu ning nàgi ùldse ùsna ràbal vàlja,hakkas mingit idiootset rassismiteemat ajama,nii et mustanahaline làks ka lòpuks àksi tàis,ja nad kaklesid veits. ùtlen veits,sest nende jauramist kuulasid ka minu kòrval-vastas istuvad hispaania tùùbid,kes hàmmastavalt kàhku pùsti kargasid ja kukkesid lahutama làksid. Pàrast kutsuti politsei,rong oli muidugi ajagraafikust juba korralikult maas,aga pòhipùànt on see,et nigga veeti rongi vàlja ja ràbajobu vòis rahulikult edasi reisida. Milline ùllatus ka tànapàeval..
Pisa hotell on nuntsik - mereteemaline ja seal oli paljus silte a'la "Iga pàev saadavad hotellid tonnide kaupa ràtikuid pessu,mis tegelikult pesemist ei vaja,ja seega reostavad hoopis loodust.Hoidke loodust ning seetòttu àrge palun visake ràtikuid maha,kui need ei vaja vahetamist" , my approval obviously. Pisas terve pàev sadas ja oli ùldse tàiesti (issi,àra loe jàrgnevat sòna) pask ilm. Aga mulle Pisa meeldis ikkagi. See oli vàike,omapàrane ning Piazza dei Miracoli,kus on ùks ilusaimatest kirikutest,mida nàinud olen,ja muidugi kuulus viltune torn,on linna uhkus ja seda òigusega.
Làbimàrjana jòudsin teisipàeval Sienasse. Siena on tuntud kui pisike Firenze,aga,thank god,see pole nii! Meeldis,meeldis,meeldis. Jeap,kindlasti ùks mu kahest suurest lemmikust! Vàljak,mis on lehvikukujuline (Piazza di Campo),omapàrane ja ilus kirik,mis ei tekita sinus tunnet,et olen maailma kòige tàhtsusetum osa,kitsad tànavad,tòusud-langused,imelised vaated Toscana kùngastele,vanad & vàsinud,kuid armsad majad,vàhe turiste and so on. Pàike ka paistis ning taevas oli erksinine.Piltidest saab vast veitsa selgema ùlevaate.
Sienas muidugi on paar asja,mis mulle absoluutselt ei meeldi ka.Nàiteks on linnplaan kòige katastroofilisem,mida nàinud olen - tànavad algavad tàiesti suvalisest kohast ja kui sa mòtled,et làhen ùmber selle nurga ja siis ùletan tànava (serbasid vòib tikutulega taga otsida ja seda ka x kohtadest),siis ou no,nurga taga polegi enam tànavat, finito ja vsjo ja asjad. Nii et hotelli jòudmine oli tàielik seiklus! Vàljaspool vanalinna tànavasilte ikka ei kasutaks ju.
Jàrgmiseks sihtkohaks oli Arezzo,millest sai mu lemmik. Ahh,ma tegelt ei tea,kumb mulle rohkem meeldis..kas Siena vòi Arezzo,aga need mòlemad olid fantastilised. Sinna sòit rongiga oli ka omamoodi elamus,et esimene rong tundus olevat hoopis buss,sest ma kuulsin,kuidas vajutati sidurit ja vahetati kàike ning see oli ùLIaeglane..Arezzo hotell muidugi tàielik urgas,aga ònneks kàmpasin nii palju seal ringi,et ei veetnud eriti palju aega toas.Kòige hullem on minu jaoks see,kui koht,kus sa magad,nàib puhas,aga ei tundu.
Pmst muidu on Arezzo Sienaga ùsna sarnane,aga seal pole ùldse turiste,see on pisem ja seal on vàga palju kunstnikke,nii et ma tàiesti juhuslikult sattusin kolmele tasuta skulptuuri- ning ùhele maalinàitusele. Viimane oli absurdselt Navitrollalik. Njees,minge sinna,kui Toscanasse satute.
Arezzost Perugiasse, Umbria pealinna. Umbria pole nii turismimagnet kui Toscana,mis on endale kòva nime teinud,aga itaallased hindavad seda suht-koht samavààriliselt.Kuid! Holy shit,kui kùlm seal oli! Mamma mia!!! Eee,mamma tua.
Ma pole enam kùlmaga harjunud vòi ma ei mòista,mis vàrk on,aga mul olid jalad pikad pùksid,seljas kampsun ja talvejope,aga ikkagi lòdisesin veits.
No Perugia on kergelt màetipus ka. Esialgu mòtlesin,et hoian raha kokku,kònnin vanalinna,ei hakka minimetrood kasutama,aga kui ma nats olin kòndinud,siis mòistsin,et see mòte oli pàris loll. Minimetroo oli suts hirmutav ka - ameerikaraudteelik,vaatad alla,nàed ainult udu.
Muidu Perugia omapàrane,mis on linna puhul tàhtis,ja seal oli ropult palju noori,mis on loogiline,sest see Umbria linn ontuntud,kui ùks Itaalia ùlikoolilinnu (Bologna ka muide). Elu kees ja nats oli hea Tartu nostalgia..mis muide tabab mind ùha enam...
Perugiaga seoses tervitan Otti,sest ta tuli mulle meelde,kui nàgin galeriid "Ottoman Arts" :) .
Perugiast lahkusin reedel Aadria mere ààrde,teise Emilia Romagna poolde,Riminisse,mis on kuurort. Reedeòhtune melu oli kùll,aga muidu mulle Rimini ei meeldinud. Vanalinn oli suht olematu,rand kole ja linnake ùldkokkuvòtes tundus igav. Mind hàmmastas just ranna nòmedus - terve rannaààr on erinevate hotellide vahel jagatud ja seega ààristavad liiva-merepiiri plekkmisiganesasjad (loe: kole jne). Vàhemalt sain mere ààres olla! Kuidas ma merd igatsen,igatsen,igatsen!! Ilm oli ka suvine Riminis.
Laupàeval olin Ravennas,mis idee poolest peaks olema vàga sarnane Riminiga,aga ònneks not at all. Vanalinn oli ilus ja ma leidisin kuskilt nurga tagant kòige lodevama (jah,ma pole seda sòna unustanud :D ) vintage poe,kust ostsin endale sàrgi Obama karikatuuri ning tekstiga "Obama is my homeboy". Seal leidsin kòige pòrfima matkakoti samuti.
Pùhapàeva lòunal sòitsin Ferrarasse,et kohtuda kahe teise EVSi vabatahtlikuga,nendega chillida ja siis nende korterisse òòseks jààda. Tanja (Bulgaariast) ja Jana (Saksamaalt) tòòtavad organisatsioonis nimega Caritas,mis annab toitu,riideid vaestele. Ma pean tòdema,et ma ei viitsiks seda tòòd pool aastat teha. Eesmàrk on ùllas ning tegu hea,aga ma olen liiga ambitsioonikas,et 6 kuud iga pàev inimestele lihtsalt toitu taldrikule panna ja riideid selga anda. Liiga igav. Tobe,tobe vàljend,aga no kui sul on nii palju projekte,mille vahel valida,kuidas ùhiskonnale midagi anda,siis see pole just kòige àgedam ju.Vòib-olla ma tahan liiga palju,who knows.
Enivei sellest Ferrara osast sai kòva seiklus. Ma kirjutan kàhku àra,et Ferrara sai ka ùheks mu lemmikuks,sest see oli lihtsalt chill ja nunts oma pisikeste tànavate,ainulaadsete majade ja kireva seltskonnaga.
Aga nùùd lause juurde "...kòva seiklus". Esiteks viisid piffid mind aperatiivi vòtma ùhte baari. No,teate,see oli kòige halenaljakam kogemus,mis mul siin riigis olnud on. Kell oli 18.30, baaris vàlkusid tuled,tiirlesid diskokuulid,tràna oli pòhjas,dj mòirgas,inimesed jòid igast kokteile ja sòid tasuta snàkke,mis pmst olid pizza tùkid vòi muu taoline sai. Muul juhul ehk oleks veel aktsepteeritav,aga see kellaaeg lòi mind tummaks. Ega ma end eriti vabalt ka ei tundud,sest mul olid lihtsad kàmpamisriided seljas (10pàevaks seljakotti ei topi just mingit klubiriietust) ja chikkid oli kòik ùliùleslòòdud ja mimmid,poisid geeliga tukk ùles ja làks.
Pàrast aperativosid làksime "koju" tagasi,kus ma sain osaleda ilmselt kòige frustrueerivamas diskussioonis ever -muidugi Dino ùtles hetk tagasi,et Hitler on lahe,nii et ma ei teagi enam. Pmst see algas nii,et me rààkisime Janaga midagi Aafrikast ja kuidas me tulevikus aidata saaks and so on,kui Tanja vannitoast tulles kùsis,et mis teema on. Sealt làks asi edasi kuni jòudsime momendini,kus ta hakkas mu sònade tàhendust ùmber pòòrama (ntks ùtlesin,et mulle vb ainult tundub,aga USA teeb Musta Mandri jaoks rohkem,kui kogu Euroopa,millest Tanja "jàreldas",et ma tunnen end sùùdlaslikult,sest olen eurooplane). Tipphetk oli siis,kui ta naeris mulle nàkku ja kùsis mònitavalt: "Emm,kas sinu arvates on aafriklased òelnud midagi,et neile ei meeldi sellises situatsioonis elada?" . MA EI TEE NALJA - need olid tàpselt tema sònad (vòi siis òigemini "Well..Have the africans complained about their living situation?" ). Palun seletage mulle,kuidas ma oleksin vòinud hingata sekund hiljem,sest ma lihtsalt ei suutnud. Ma pole ikka vàga (!!) kaua aega - loe: vb mitte kunagi - nii pahviks lòòdud olnud.
Kui Tanja magama làks,vestlesime veel Janaga natuke. Jàrgmiselt pàeval ta meiega IBO (minu koordineeriv organisatsioon Itaalias) kontorisse ei tulnud (luckily, I guess) . Jalutasime Ferraras peaaegu kella 13ni ja siis làksime mu matkakoti jàrele,et ma saaks rongile minna ja lòpuks koju sòita,mida ma,suureks ùllatuseks,ootasin ! Aga,no tsau,ma olin arvanud,et rongid streigivad ainult Ravennas,aga jess,hoopis ùleriigiline. See tàhendas,et ma ei saanudki esmaspàeval koju sòita :D . Arvestades,et vàhemalt Tanja otsustas vabandada,et minuga ebaviisakalt kònelenud oli (pòòrake tàhelepanu,et ta endiselt arvab nii nagu jahm..),siis vb oli see okei.
Kommuuni jòudsin teisipàeva pàrastlòunal. Mul oli hea meel tagasi olla! Kòik,keda nàgin jàrgneva kahe pàeva jooksul,naeratasid entusiastlikult,et ma ikka tagasi tulin (mòned neist ei suuda uskuda,et ikka veel siin olen,arvestades,et projekt on ùsna teistsugune,kui olin lootnud) ja kiitsid,kui kena jume ma màgedes kòndimisest olin saanud :) . Poisid tulid usinasti rààkima,sest nad tahtsid KòIK mulle ùksikasjalikult kirjeldada,mis nende pàevade jooksul juhtunud oli. Seda ma juba teadsin,et Afifi oli Abdo kòri peaaegu làbi lòiganud,kui ta hoopis Abduli rùndas,aga ilmselgelt oli vaja mulle demonstreerida pilte jne. Mu kallid vanemad ja vanavanemad jne,palun àrge kartke minu pàrast. See oli pigem tùùpiline egiptlaste-marrokiinlaste/marokolaste (no sorri,aga kuidas nimetatakse Marokkost pàrit inimesi?) vaheline tùli. Nad koguaeg sòimavad teineteist,sest mingi rahvusekùsimus on ùlioluline. Ma ei aktsepteeri seda,aga pole ka midagi vàga teha.
Nende pooleteise nàdala jooksul on ka vàga palju juhtunud. Kathi olin reedel nàost nii valge nagu seinad siin ja veetsid enamuse oma nàdalavahetusestki vannitoas tualettpotti kallistades. Hetkel ringleb siin mingi viirus ja minulgi on 3 pàeva tugev iiveldus olnud ning ùkski toit ei pùsi ùle tunni aja sees.
Laupàeval ostsin endale jooksmiseks uue varustuse,sest ilm hakkas kùlmaks minema. Selle pooleteise nàdalaga on ilm tohutult muutunud. Kui ma sain varem nii mònelgi pàeval vabalt òhukeste pùkste/seeliku ja kampsuniga òues olla,siis nùùd ma tòmban oma villase voodriga saapad jalga ja màejopeta ma vàlja ei làhe. Tegelt mulle ju meeldib karge kùlm. Mu Uruguay host-isagi alati ùtles,et olen tema Jàànaine,aga teate,see on pàris karm,kui hommikul toas suust auru vàlja tuleb. I am not kidding, unfortunately. Magan kolme teki,puuvillaste pikkasààre/-varukatega pidzaama ja kampsuni,mùtsiga,kuid mul on ikka jahe. Hommikuti jookseme vanni- ja magamistoa vahet.Oma lààtsetopsi panen òòseks padja alla,sest muidu on hommikuks vedelik liiga kùlm. Kui Rosale sellest situatsioonist mainisin,vastas ta: "Jajaa,ega jahedas ongi tervislikum magada!" Okeiiiiiiiiiiiiiii...Pealegi nad ju kùtavad! 3 kuradima tundi, kella 17st 20ni! Aga paluks mòelda loogiliselt,KUI SUUR on Casa Padronale,et seinad on òhukesest kivist ja aknad lasevad làbi, pluss radiaatorid on vanad. Ma saaks ehk aru,kui kùsimus oleks rahas,aga tegelt ei ole! Nad ostavad nii palju asju,mis pole hàdavajalikud,aga kùtmisega ikkagi koonerdavad. See ajab lihtsalt nàrvi.
Hmm..Ayoubi teema. Noh,let's say,it's complicated. Kui ta pùhapàeval viimaks Brunedost tagasi jòudis ja ma kaugel tema selga nàgin,hààlt kuulsin,siis pòòrasin kannapealt(ùks sòna?) ùmber ja làksin kabuhirmus Kathi juurde. Tema jaoks on see muidugi jube naljakas,aga kui mina naeran tema ja Jacopo flirtimist ning ninnunànnutamist,siis ta ainult vastab "Ma,daiiii!" ("No kuule!"). Varsti ma ilmselgelt ikkagi kohtusin temaga ja ta kàitumine tol òhtul ning jàrgneval pàeval oli mulle mònes mòttes meelt mòòda,kuid mònes mòttes muutis mind ka kurvaks. Ta pmst vàltis mind..Samas ma olin oodanud,et ta tagasi tuleks,sest temaga saab lihtsalt nii palju nalja ja temaga saab rààkida,sest ta pole ignorantne nagu kòik nn hoolealused.
Mida aeg edasi,seda anm ma mòistsin,et asjad pole tegelt muutunud ja eile ta tàitsa nii muuseas lausus,kui olime hetkeks màngusaali kahekesi jàànud: "No sorri,ma ei saa sinna ju midagi teha,kui ma olen sinusse nii hullult armunud ja tahan sinuga koos olla." Midaasja ma vastan?
Yeap,nii et elu on siin huvitav ja mida enam ma inimestega rààkida saan,sest rohkem vaikseid intriige avastan. See on..hhmm..huvitav :D .
Sel nv-l tòòtan ja jàrgmisel plaanime Kathi Comosse sòita,sest natuke Itaalia kuulsaid jàrvi vaadata jne. Pankrott on muidugi pàrast pikka reisi tàielik,nii et ma ei tea,mis saab :D .
Endiselt on mul hea meel oma mailbox avada ja leida mòni naljaka pealkirjaga kiri mònelt kallilt vòi lugeda mònd kàsitsi kirjutatud kirja pàrast lòunaeinet. Nad muide paanitsevad siin,et ma olen liiga palju kaalus alla vòtnud,aga nii on,et Eestis olen ùlinàrvis,kuid siin ma ei taha nii palju sùùa ja ma ei suudagi nii palju sùùa,kui nemad. Rààgin sellest mòni teine kord,sest pean nùùd sòòma minema :D haha. Tàna on mu lemmik! Seenerisotto! Te ei kujuta ette ka,kui hàsti Stella seda teeb.
Ootan teistki uudiseid! kalli,kalli
Liiri: Lugesin K.Hosseini teise teose "A Thousand Splendid Suns" làbi. Jeap,oli hea ja meeldis,aga miskipàrast meeldis mulle raamatus "The Kite Runner" poistest palju rohkem lugeda. Muah!
Tellimine:
Postitused (Atom)